Limerick

Limerick
inglise Limerick iiri Luimneach
Limericki vapp
Pindala: 20,8 km²
Elanikke: 91 454 (2011)
Koordinaadid: 52° 40′ N, 8° 37′ W

Limerick on linn Iirimaal. See on Iirimaa suuruselt kolmas ja Iiri saare suuruselt viies linn.

Transport

Linna teenindab Shannoni lennujaam, mis teenindas 2010. aastal 1 755 885 reisijat.

Vaatamisväärsused

Kuningas Johni loss

• Kuningas Johni loss (1212)
• Püha Maarja katedraal (1168)
• Püha Johni katedraal (1861)
• Limericki linnamuuseum

Ajalugu

King Johni linnus Shannoni jõel

Muinas- ja keskaeg

Linna iirikeelne nimi Luimneach tuleneb Shannoni jõe suudmepiirkonna nimetusest, mida iiri keeles tunti Loch Luimnigh'ina. Tänapäevase linnasüdame King's Islandi ja sealse asustuse varaseim nimi oli Inis Sibhtonn, mida kasutati eelviikingiajal ja viikingiajal. Saare nimede hulka kuulus ka Inis an Ghaill Duibh ehk "Tumeda võõramaalase saar". Viikingite ülestähendustes käib saare kohta nimi Hylmrekr.

Otseselt mainitakse Limericki esmakordselt 812. aastal, kuid tõenäoliselt oli King's Islandi ümbruskonnas ka varasemaid asulaid. Vanimal Iirimaa kaardil, mille lõi 150. aastal Ptolemaios, on King's Islandi piirkonda märgitud Regia nimeline paik. 221. aastal olevat tänapäeva Limericki lähistel toiminud lahing, milles osales poolmütoloogiline Iiri kuningas Cormac mac Airt, ning 434. olevat püha Patrick ristinud seal Dál gCaisi hõimu kuninga Carthann Finni. 652. aastal surnud Püha Munchinit peeti Limericki piiskopiks, vihjates, et piirkonnas pidi paiknema tähtis asula. 812. aastal rüüstasid asulat mööda Shannoni jõge üles seilanud viikingid, põletades maha ka lähedalasuva Mungreti kloostri, enne kui iirlased nad tagasi lõid. 12. sajandiks oli linn normannide valduses, kes ehitasid linna ümber, püstitades seejuures mitmeid tähelepanuväärseid hooneid nagu näiteks King Johni linnuse ja St Mary katedraali.

Varakeskajal oli Limerick Thomondi kuningriigi keskus, mis valitses tänapäeva Clare'i krahvkonda ning Põhja-Kerry ja Lõuna-Offaly piirkonda. Kuningriigi üks kuulsamaid kuningaid oli Brian Boru, Dál gCaisi hõimu O'Brieni klanni esivanem. Limericki piirkonda on ka hiljem Thomondiks kutsutud, millest annavad tunnistust kohanimeded nagu Thomondgate, Thomond Bridge ja Thomond Park.

Hilisrenessanss ja varauusaeg

Limerick 1830. aasta maalil

Cannocki kaubamaja O'Connelli tänaval 20. sajandi alguses

1620. aastal kirjutas inglise päritolu kohtunik ja limericklane Luke Gernon, et linn oli teda esmapilgust köitnud suureliste marmorehitistega, mis meenutasid talle Oxfordi kolledžeid.

17. sajandi sõdade käigus mängis linn võtmerolli ning langes seetõttu 1651. aastal Oliver Cromwelli ja 1690. aastatel kaks korda William III Oranje pooldajate piiramisrõngasse. Limerickis sõlmiti 1691. aastal Kahe kuninga sõja rahuleping katoliikliku James II ja protestantliku William III toetajate vahel. Leping tagas usulise sallivuse ja õigused katoliiklastele, kes vandusid William III-le ja Mary II-le truudust, kuid samas tagas Iirimaa langemise protestantliku Briti võimu alla. Iirimaa protestantlik parlament ei võtnud lepingu katoliiklaste õigusi tagavaid klausleid kunagi vastu, vaid hoopis tugevdas katoliiklasi tagakiusavaid seadusi, mida Iiri ajaloos tuntakse Penal Laws nime all. Rahuleping ise allkirjastati väidetavalt ühel hobuse selga saamiseks kasutatud lubjakiviplokil, mis tänapäeval seisab pjedestaalil Clancy Strandi piirkonnas. Selle sündmuse tõttu kannab Limerick ka nime Treaty City. Sõdade ajale vihjab ka linna Aeneisest laenatud deviis urbs antiqua fuit studiisque asperrima belli.

Järgnenud rahuaeg tegi Limerickist 18. sajandi lõpuks rikka kaubanduslinna. Limericki sadam kuulus sel ajal Iirimaa tähtsaimate kaubasadamate hulka, mille kaudu eksporditi põllumajandussaadusi viljakatelt aladelt linnast lõunas Suurbritanniasse ja Ameerikasse. See kaubanduse ja rikkuse kasv, eriti linna kaupmeeste seas, tingis linna kiire laienemise, mille käigus ehitati ka tänapäevani kesklinna ilmestavad George'i ajastu terrassidega ridamajad. 1848. ühendas raudtee linna Dublin-Corki liiniga ning 1851. Waterfordiga. Järgnevatel aastakümnetel ehitatud väiksemate raudteede toel muutus linn piirkondlikuks sidekeskuseks. Siiski sai linna majandus 19. sajandil ka tagasilööke, näiteks Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade ajal, 1800. aasta Uniooniakti ning 1848. aasta Suure Näljahäda järel.

20. sajand

Linna vapp kanalisatsioonikaanel

20. sajandi esimesel kümnendil toimus linnas pea kaheaastane majanduslik boikott kohaliku juudi kogukonna vastu. Sellega kaasnes ka mitmeid kallaletunge, kividega pildumist ning ähvardusi, mis sundisid paljusid juute linnast lahkuma. Boikoti algatas 1904. aastal redemptoristlik preester isa John Creagh.

Iiri vabadussõja ajal valitses Limerickis 15. kuni 27. aprillini 1919. aastal sotsialistlik Limericki Töölisnõukogu. Protestina Briti armee vastu, kes olid 1914. aasta Riigikaitseaktiga määranud piirkonna "Eriliseks sõjaliseks piirkonnaks", korraldas Limericki Ameti- ja Töölisnõukogu üldstreigi. Streigi ajal loodi eraldi komitee, mille ülesandeks oli printida oma valuutat, reguleerida toidu hindu ning üllitada ajalehti.

20. sajandi keskpaigaks iseloomustas Limericki stagnatsioon ja majanduslangus, kuna paljud endised tööstusettevõtted suleti või lahkusid linnast. Siiski avati 1942. aastal Shannoni lennujaam 20 km linnast, mis pakkus lende üle Atlandi ookeani ning võimaldas 1959. aastal Shannoni Vabatsooni loomise, tuues piirkonda rahvusvahelisi äriettevõtteid. 1969. aastal kandis lõpuks vilja ka pikk kampaania linna kõrgharidusasutuse loomiseks, kui loodi Riiklik Kõrgharidusinstituut Limerick, millest 1989. aastal sai Limericki Ülikool.

Vaata ka

• Limerik
• Limericki Ülikool

Välislingid

• Koduleht